← Kõik teemad

Manuaalne QA: koondtest

Lõppkontroll: veaaruanded, testjuhtumid, testimise liigid, klient-server, SQL ja DevTools. Mõnel küsimusel on mitu õiget vastust.

Küsimus 1/37Õige: 0Vale: 0

Küsimused ja selgitused

Siit leiad iga küsimuse selgituse. Kui soovid end proovile panna, tee esmalt ülalolev viktoriin.

  1. Millised väljad on veaaruandes kohustuslikud?

    Veaaruandes peavad olema vea taasesitamise sammud, oodatud tulemus ja tegelik tulemus. Nende andmeteta ei saa arendaja veast aru ega saa seda taasesitada. Keskkonna väli on enamikus veaaruannete mallides olemas, kuid veahaldussüsteemides ei ole selle täitmine alati kohustuslik, seetõttu loetakse õigeks mõlemad vastused. Veaaruande eesmärk ei ole süüdlase otsimine ega arendaja eest lahenduse leidmine, vaid vea selge ja arusaadav dokumenteerimine.

  2. Mis on selles veaaruandes valesti?

    Pealkiri: Maksmine ei tööta
    Sammud: 1. Maksa tellimuse eest
    Oodatud tulemus: —
    Tegelik tulemus: Viga
    Keskkond: Chrome 129, Windows 11
    Severity: Critical

    Sellisest veaaruandest ei saa arendaja aru, mida tuleb parandada. Hea näide on järgmine: pealkiri „Kaardimakse: viga 500 pärast nupu ‚Maksa‘ vajutamist“, sammud koos testandmetega, oodatud tulemus „avaneb tellimuse kinnituse leht“ ning veateade ja ekraanipilt. Keskkond ja tõsidus on siin õigesti märgitud — need on veaaruande tavapärased väljad.

  3. Milline veaaruande pealkiri on parim?

    Hea veapealkiri vastab küsimustele „kus?“, „mis?“ ja „millistel tingimustel?“ ning on samal ajal lühike. Pealkirjad „Viga ostukorvis“ ja „Midagi ei tööta“ on liiga üldised ega anna piisavalt teavet. Pikk selgitus koos palvega „palun kontrollige“ kuulub aga sammude ja kirjelduse juurde, mitte pealkirja.

  4. Võrdle nõuet ja süsteemi käitumist. Milline väide on õige?

    Nõue: parool peab olema vähemalt 8 märki pikk.
    
    Testimise sammud:
    1. Sisesta parool Qwerty1 (7 märki).
    2. Vajuta nuppu „Registreeru“.
    Tegelik tulemus: konto luuakse.

    Viga on erinevus tegeliku ja oodatud tulemuse vahel. Oodatud tulemus tuleneb süsteemile esitatud nõuetest: antud juhul ei tohiks konto loomine õnnestuda, sest parool on nõutust lühem. Kui nõue tundub aegunud või ebaloogiline, tuleb see analüütiku või tootejuhiga üle vaadata. Testija dokumenteerib nõudele mittevastava käitumise, mitte ei lepi sellega vaikimisi.

  5. Mille poolest erinevad vea prioriteet (priority) ja tõsidus (severity)?

    Severity näitab vea tõsidust ehk seda, kui tõsiselt viga mõjutab süsteemi toimimist — alates trükiveast kuni rakenduse kokkujooksmiseni. Priority näitab, kui kiiresti tuleb viga parandada. Näiteks trükiviga ettevõtte nimes avalehel on madala tõsidusega, kuid kõrge prioriteediga.

  6. Nupp „Maksa“ ei reageeri ühegi kasutaja klõpsule ja probleemist ei saa mööda minna. Milline on selle vea tõsidus (severity)?

    Kui põhifunktsioon ei tööta ühelgi kasutajal ja sellele puudub möödapääs, on vea tõsidus kõige kõrgem (Blocker). Major tähistab tõsist riket, millel on möödapääs või mis ei mõjuta kõiki kasutajaid. Minor ja Trivial tähistavad väiksemaid probleeme, näiteks ebaühtlast küljendust või trükiviga.

  7. Arendaja parandas vea, kuid kordustestimisel ilmneb see uuesti. Milline staatus tuleb määrata?

    Tüüpiline vea elutsükkel on järgmine: New → Assigned → Fixed → Retest → Closed. Kui viga kordustestimisel uuesti ilmneb, tuleb selle staatuseks määrata Reopened ja saata see arendajale tagasi parandamiseks. Rejected tähendab, et viga ei aktsepteerita veana, Deferred seda, et vea parandamine lükatakse edasi, ja Closed seda, et viga loetakse lahendatuks ja suletuks.

  8. Mille poolest erineb kordustestimine regressioonitestimisest?

    Kordustestimine (retesting) vastab küsimusele „Kas see konkreetne viga on parandatud?“: selle käigus korratakse veaaruandes kirjeldatud samme, et kontrollida, kas viga esineb endiselt. Regressioonitestimine (regression testing) vastab küsimusele „Kas tehtud muudatused rikkusid mõne varem töötanud funktsiooni?“: selle käigus kontrollitakse, et olemasolev funktsionaalsus töötab endiselt korrektselt. Pärast parandust tehakse tavaliselt mõlemat.

  9. Mis järgmistest ei kuulu testjuhtumi (test case) koosseisu?

    Testjuhtum kirjutatakse ette: mida kontrollitakse, millised on sammud ja milline on oodatud tulemus. Tegelik tulemus selgub alles testi käivitamisel — see märgitakse testimise tulemustesse või veaaruandesse.

  10. Nõuetes on kirjas: „Kataloogileht peab laadima kiiresti.“ Mis on selle nõudega valesti?

    Hea nõue on ühemõtteline ja kontrollitav. Sõna „kiiresti“ mõistavad inimesed erinevalt, seega küsib testija: mitu sekundit, millise internetiühendusega ja mitme tootega? Sellise ebatäpsuse avastamine nõuete etapis on samuti testimine — ja kõige odavam.

  11. Väli „Vanus“ aktsepteerib täisarve vahemikus 18–60 (kaasa arvatud). Milliseid väärtusi tuleb piirväärtuste analüüsi järgi kontrollida?

    Vead peituvad kõige sagedamini piiridel: arendaja võis kasutada märgi < asemel märki <=. Seepärast kontrollitakse nii piirväärtusi (18 ja 60) kui ka lähimaid väärtusi väljaspool piire (17 ja 61): esimesed peavad olema lubatud, teised aga mitte.

  12. Väli „Vanus“ aktsepteerib täisarve vahemikus 18–60. Mitu ekvivalentsiklassi on arvude jaoks?

    Klassid on järgmised: alla 18 (vigane), 18–60 (korrektne) ja üle 60 (vigane). Süsteem käsitleb kõiki ühte klassi kuuluvaid väärtusi ühtemoodi, seega piisab ühe väärtuse kontrollimisest igast klassist, näiteks 10, 35 ja 70.

  13. Sinu ees on tellimuse olekute üleminekute skeem. Tellimus saab olekut muuta ainult kolme etteantud tee kaudu. Vali üleminek, mis on lubamatu ja mille süsteem peab blokeerima.

    1) Loodud → Makstud → Saadetud → Kohale toimetatud – tellimuse tavapärane teekond
    2) Loodud → Tühistatud – tellimuse tühistamine enne maksmist
    3) Makstud → Tühistatud – tellimuse tühistamine pärast maksmist

    See on olekute üleminekute testimise tehnika: kontrollitakse kõiki lubatud üleminekuid ja veendutakse, et keelatud üleminekud on blokeeritud. Tellimust ei saa märkida kohale toimetatuks, kui selle eest pole makstud ja seda pole teele saadetud. Keelatud üleminekuid on mugav kontrollida API kaudu, sest kasutajaliideses ei pruugi sellist nuppu üldse olla.

  14. Millises järjekorras on soovitatav teste läbi viia?

    Testimiseks ei ole peaaegu kunagi piisavalt aega. Kui alustada kõige olulisematest kontrollidest, leitakse kriitilised vead varem ning aja lõppedes jäävad testimata vaid teisejärgulised stsenaariumid.

  15. Millised on tarkvara testimise elutsükli (STLC) peamised etapid?

    STLC kirjeldab testimise protsessi: kõigepealt analüüsitakse nõudeid, seejärel planeeritakse, mida ja kuidas testida, koostatakse testjuhtumid, viiakse need läbi ning lõpuks võetakse tulemused aruandes kokku. Müük, turundus ja kasutajate koolitamine ei kuulu testimise protsessi alla.

  16. Millal loetakse testimine lõpetatuks?

    Lõpetamise kriteeriumid (exit criteria) lepitakse testiplaanis eelnevalt kokku. Näiteks peavad kõik testid olema täidetud, avatud kriitilisi ega blokeerivaid vigu ei tohi olla ning regressioonitestimine peab olema läbitud. Kõiki vigu pole võimalik parandada ning „aeg sai otsa“ või „kõik on roheline“ ei ole iseenesest lõpetamise kriteeriumid, vaid neid tuleb hinnata kokkulepitud kriteeriumide alusel.

  17. Milline testimistasand kontrollib ostukorvi ja maksemooduli koostööd?

    Testimistasandid on järgmised: ühiktestimine kontrollib üksikut koodiosa, integratsioonitestimine moodulite koostööd, süsteemitestimine kogu rakenduse toimimist ning vastuvõtutestimine seda, kas toode vastab tellija või kasutaja vajadustele.

  18. Millist tüüpi testiga kontrollitakse vanusevälja, sisestades väärtuse −5 ja oodates veateadet?

    Positiivne test kontrollib süsteemi käitumist korrektsete andmetega, negatiivne test aga seda, kas süsteem reageerib vigastele andmetele õigesti: ei jookse kokku, ei salvesta vigaseid andmeid ja kuvab arusaadava veateate. Negatiivne test on edukas, kui süsteem käitub vigaste andmete korral ootuspäraselt, näiteks kuvab veateate.

  19. Millised registreerimisvormi kontrollid on negatiivsed testid?

    Registreerumine
    
    E-post:               [                ]
    Parool (min 8):       [                ]
    Korda parooli:        [                ]
    [ ] Nõustun tingimustega
    
    [ Registreeru ]

    Negatiivne testimine hõlmab andmete sisestamist, mille süsteem peab tagasi lükkama, näiteks vigane e-posti aadress, liiga lühike parool, mitteühtivad paroolid või märkimata nõusolek. Positiivse testimise korral kasutatakse korrektseid andmeid ja nõuetele vastavat parooli ning registreerumine peab õnnestuma.

  20. Mis kuulub mittefunktsionaalse testimise alla?

    Funktsionaalne testimine vastab küsimusele „mida süsteem teeb“: ostukorvi lisamine, väljade valideerimine. Mittefunktsionaalne testimine küsib „kui hästi ta seda teeb“: jõudlus, turvalisus, eri keelte ja piirkondade tugi.

  21. Millist tüüpi testimine tehakse uue buildi põhifunktsioonide kiireks kontrollimiseks, et otsustada, kas edasine testimine on mõttekas?

    Smoke-test on lühike testimine, mille käigus kontrollitakse kõige olulisemaid stsenaariume, näiteks rakenduse käivitamist, sisselogimist ja põhifunktsioonide toimimist. Kui smoke-test ebaõnnestub, saadetakse build arendajatele tagasi. Regressioonitestimine on põhjalikum ja kontrollib, et tehtud muudatused poleks varem töötanud funktsioone rikkunud.

  22. Millist HTTP-meetodit kasutatakse tavaliselt uue ressursi, näiteks uue kasutaja loomiseks?

    POST-meetodit kasutatakse tavaliselt uue ressursi loomiseks. GET loeb andmeid, PUT ja PATCH muudavad olemasolevat ressurssi, DELETE kustutab ressursi. HEAD pärib ainult vastuse päised ilma vastuse sisuta.

  23. Mille poolest erinevad HTTP-meetodid PUT ja PATCH?

    Kui on vaja muuta ainult toote hinda, piisab PATCH-päringust kujul {"price": 25}. PUT-päringuga tuleb saata kogu toote objekt, sest välja jäetud väljad võivad saada tühjad või vaikeväärtused. Testija peab eraldi kontrollima, mis juhtub pärast PUT-päringut ülejäänud väljadega.

  24. Mida tähendavad 4xx HTTP-vastusekoodid, näiteks 400, 401 ja 404?

    2xx tähendab õnnestunud päringut, 3xx ümbersuunamist, 4xx kliendipoolset viga (400 – päring on vigane, 401 – autentimine puudub või ei kehti, 404 – soovitud ressurssi ei leitud) ja 5xx serveripoolset viga (500 – serveris tekkis ootamatu viga).

  25. Kus edastatakse registreerimise POST-päringus uue kasutaja andmed (nimi, e-post, parool)?

    Päringu sisu (body) sisaldab andmeid, mida klient serverile saadab, nt {"email": "user@test.com", "password": "..."}. Sisu vorming märgitakse päises Content-Type: application/json.

  26. Kus edastatakse selles päringus parameetrid page ja limit?

    GET /api/products?page=2&limit=10

    Query-parameetrid kirjutatakse URL-i pärast „?“-märki ja eraldatakse märgiga „&“. Nendega määratakse tavaliselt filtrid, sortimine ja lehekülgede kaupa kuvamine: page=2&limit=10 tähendab teist lehte 10 tootega. Testija peaks kontrollima piir- ja vigaseid väärtusi: page=0, limit=-1, limit=abc.

  27. Kuidas edastatakse JWT-tokenit tavaliselt Bearer-autoriseerimisel?

    Pärast sisselogimist väljastab server JWT-tokeni ja klient lisab selle igale järgmisele päringule päises Authorization: Bearer eyJhbGci... Kui token puudub või on aegunud, vastab server koodiga 401.

  28. Mida saab Postmanis API testimisel automatiseerida?

    Vahekaardil Tests (Scripts → Post-response) kirjutatakse kontrollid, mis käivituvad pärast iga päringut: näiteks pm.response.to.have.status(200), JSON-väljade võrdlemine vastuse sisus või pm.expect(pm.response.responseTime).to.be.below(500). Selliseid teste saab käivitada korraga kogu kollektsiooni jaoks.

  29. API vastus on õige, kuid tootelehel kuvatakse teistsugune hind. Kus on viga kõige tõenäolisemalt?

    GET /api/products/42  →  200 OK
    
    {
      "id": 42,
      "name": "Headphones",
      "price": 19.99,
      "currency": "EUR"
    }
    
    Tootelehel: Headphones — 199,90 €

    Server tagastas 200 ja õige hinna 19.99, seega töötasid taustasüsteem ja andmebaas korrektselt. Viga tekkis alles brauseris, kui esirakendus arvu vormindas (nt nihutas koma). Lisa veaaruandele nii API vastus kui ka ekraanipilt lehest.

  30. Pärast nupu „Vormista tellimus“ vajutamist ei juhtu midagi. Vahekaardil Network on näha selline päring. Kus on probleem?

    Name     Method  Status  Type   Time
    orders   POST    500     fetch  132 ms

    Päring jõudis serverini, kuid kood 500 (Internal Server Error) tähendab, et server jooksis selle töötlemisel kokku. Kui klient oleks saatnud vigased andmed, vastaks korrektne server koodiga 400. Lisa veaaruandele päring ja vastus vahekaardilt Network — arendaja leiab põhjuse logidest.

  31. Millist SQL-käsku kasutatakse tabelist andmete pärimiseks?

    SELECT loeb andmeid, INSERT lisab uusi ridu, UPDATE muudab olemasolevaid, DELETE kustutab. Testija vajab kõige sagedamini SELECT-i — et kontrollida, kas andmed tõesti andmebaasi salvestusid.

  32. Mida tagastab päring SELECT * FROM users WHERE age > 18; ?

    * tähendab „kõik veerud“, FROM users tabelit users, WHERE age > 18 jätab alles ainult read, kus vanus on rangelt üle 18. Täpselt 18-aastased ei kuulu tulemusse: selleks oleks vaja age >= 18.

  33. Mis juhtub pärast päringut UPDATE users SET status = 'blocked'; ilma WHERE-tingimuseta?

    Ilma WHERE-ta rakenduvad UPDATE ja DELETE tabeli kõigile ridadele. Seepärast kontrolli enne testkeskkonnas andmete muutmist tingimust esmalt päringuga SELECT ... WHERE.

  34. Milleks kasutatakse SQL-is JOIN-i?

    JOIN seob tabeleid: näiteks näitab tellimusi koos ostjate nimedega. ORDER BY sorteerib, ALTER TABLE lisab veeru, COUNT() loendab ridu.

  35. Mitu rida tagastab see päring tabelist users?

    SELECT * FROM users WHERE city = 'Tallinn' AND age > 25;
    
    users
    
    id | name | age | city
    ---+------+-----+--------
     1 | Anna |  24 | Tallinn
     2 | Mart |  31 | Tartu
     3 | Olga |  27 | Tallinn
     4 | Jaan |  45 | Tallinn
     5 | Kati |  19 | Tartu
     6 | Ivan |  25 | Tallinn

    AND nõuab, et mõlemad tingimused oleksid täidetud. Tallinnast on neli inimest: Anna (24), Olga (27), Jaan (45), Ivan (25). Üle 25 on ainult Olga ja Jaan. Ivan ei kuulu tulemusse: 25 > 25 on väär — selleks oleks vaja age >= 25.

  36. Milline päring tagastab Tartust pärit kasutajad vanuse järgi sorteerituna?

    users
    
    id | name | age | city
    ---+------+-----+--------
     1 | Anna |  24 | Tallinn
     2 | Mart |  31 | Tartu
     3 | Olga |  27 | Tallinn
     4 | Jaan |  45 | Tallinn
     5 | Kati |  19 | Tartu
     6 | Ivan |  25 | Tallinn

    Päringu osade järjekord on fikseeritud: SELECT → FROM → WHERE → ORDER BY. Tekstiväärtused kirjutatakse jutumärkides: 'Tartu', muidu peab andmebaas Tartut veeru nimeks. GROUP BY grupeerib ridu, mitte ei sorteeri. Tulemus: Kati (19), seejärel Mart (31).

  37. Mida saab teha brauseri DevToolsiga?

    DevTools töötab ainult sellega, mis brauserisse jõudis: päringud (Network), vead (Console), salvestusruum (Application), küljendus (Elements, seadme emuleerimine). Muudatused Elementsis on nähtavad ainult sulle ning serveri koodile ja andmebaasile ligipääsu pole.